Imibuzo ebuzwa rhoqo

FAQ

IMIBUZO EBUZWA QHO

1. Yintoni ebangela ukuba iswekile yegazi inyuke kakhulu?

Zininzi izinto ezinokubangela iswekile ephezulu egazini, kodwa oko sikutyayo kudlala indima enkulu nethe ngqo ekunyuseni iswekile egazini. Xa sitya iicarbohydrates, umzimba wethu uguqula ezo carbohydrates zibe yiswekile, kwaye oku kunokudlala indima ekunyuseni iswekile egazini. Iiproteni, ukuya kwinqanaba elithile, ngobuninzi bazo zinokunyusa amanqanaba eswekile egazini. Amafutha awanyusi amanqanaba eswekile egazini. Uxinzelelo olukhokelela ekwandeni kwehomoni i-cortisol lunokunyusa amanqanaba eswekile egazini.

2. Yintoni umahluko phakathi kwesifo seswekile sohlobo 1 kunye nesifo seswekile sohlobo 2?

Isifo seswekile sohlobo loku-1 sisifo esibangelwa kukuzimela komzimba esibangela ukuba umzimba ungakwazi ukuvelisa i-insulin. Abantu abanesifo seswekile sohlobo loku-1 kufuneka basebenzise i-insulin ukuze bagcine amanqanaba eglucose ngaphakathi kwemida eqhelekileyo. Isifo seswekile sohlobo lwesibini sisifo apho umzimba unako ukuvelisa i-insulin kodwa ungakwazi ukuvelisa eyaneleyo okanye umzimba ungaphenduli kwi-insulin eveliswayo.

3. Ndingazazi njani ukuba ndinesifo seswekile?

Isifo seswekile sinokuchongwa ngeendlela ezahlukeneyo. Ezi ziquka iswekile yokuzila eyi-> okanye = 126 mg/dL okanye 7mmol/L, i-hemoglobin a1c eyi-6.5% okanye ngaphezulu, okanye iswekile ephezulu kwi-oral glucose tolerance test (OGTT). Ukongeza, iswekile engacwangciswanga eyi->200 ibonisa isifo seswekile.
Nangona kunjalo, kukho iimpawu ezininzi ezibonisa isifo seswekile kwaye kufuneka zikwenze ucinge ngokufumana uvavanyo lwegazi. Ezi ziquka ukoma kakhulu, ukuchama rhoqo, ukubona okufipheleyo, ukungaziva okanye ukurhawuzelela kwamalungu omzimba, ukunyuka kobunzima kunye nokudinwa. Ezinye iimpawu ezinokubakho ziquka ukungasebenzi kakuhle kwe-erectile kumadoda kunye nokuya exesheni okungacwangciswanga kwabasetyhini.

4. Kufuneka uvavanye kangaphi iswekile egazini lam?

Ukuphindaphindwa kovavanyo lwegazi lakho kuya kuxhomekeka kwindlela yonyango olusebenzisayo kunye neemeko zomntu ngamnye. Izikhokelo ze-NICE zowama-2015 zicebisa ukuba abantu abanesifo seswekile sohlobo loku-1 bavavanye iswekile yabo yegazi ubuncinane amaxesha ama-4 ngosuku, kuquka ngaphambi kokutya ngakunye nangaphambi kokulala.

5. Inqanaba eliqhelekileyo leswekile lifanele lijongeke njani?

Cela uncedo lwezempilo kumboneleli wakho ukuba loluphi uluhlu lweswekile yegazi olufanelekileyo kuwe, ngelixa i-ACCUGENCE inokukunceda ekumiseleni uluhlu ngesici sayo seRange Indicator. Ugqirha wakho uza kumisela iziphumo zovavanyo lweswekile yegazi olujoliswe kuzo ngokusekelwe kwizinto ezahlukeneyo, kuquka:
● Uhlobo kunye nobunzima besifo seswekile
● Ubudala
● Ixesha osele unesifo seswekile ngalo
● Imeko yokukhulelwa
● Ukubakho kweengxaki zesifo seswekile
● Impilo iyonke kunye nokuba khona kwezinye iimeko zonyango
I-American Diabetes Association (ADA) ngokubanzi icebisa la manqanaba eswekile egazini alandelayo:
Phakathi kwama-80 kunye nama-130 eemiligrama nge-deciliter (mg/dL) okanye ama-4.4 ukuya kuma-7.2 eemiligrama ngelitha (mmol/L) ngaphambi kokutya
Ngaphantsi kwe-180 mg/dL (10.0 mmol/L) iiyure ezimbini emva kokutya
Kodwa i-ADA iphawula ukuba ezi njongo zihlala zahluka ngokuxhomekeke kwiminyaka yakho kunye nempilo yakho kwaye kufuneka zenziwe ngabanye.

6. Zithini iiKetones?

IiKetones ziikhemikhali ezenziwe esibindini sakho, zihlala njengempendulo yemetabolism xa ukwi-ketosis yokutya. Oko kuthetha ukuba wenza iiketones xa ungenayo iglucose eyaneleyo (okanye iswekile) egciniweyo ukuze ibe ngamandla. Xa umzimba wakho uziva ukuba ufuna enye indlela endaweni yeswekile, uguqula amafutha abe ziiketones.
Amanqanaba akho e-ketone anokuba naphi na ukusuka kwi-zero ukuya kwi-3 okanye ngaphezulu., kwaye alinganiswa ngee-millimoles ngelitha (mmol/L). Apha ngezantsi kukho uluhlu oluqhelekileyo, kodwa khumbula ukuba iziphumo zovavanyo zinokuhluka, kuxhomekeke kwindlela otya ngayo, inqanaba lomsebenzi, kunye nokuba sele unexesha elingakanani kwi-ketosis.

7. Yintoni i-diabetesic ketoacidosis (DKA)?

I-ketoacidosis yesifo seswekile (okanye i-DKA) yimeko embi kakhulu yezonyango enokubangelwa ngamanqanaba aphezulu kakhulu ee-ketone egazini. Ukuba ayiqatshelwa kwaye ayinyangwa kwangoko, inokukhokelela kwi-coma okanye ekufeni.
Le meko yenzeka xa iiseli zomzimba zingakwazi ukusebenzisa iglucose ukuze zifumane amandla, kwaye umzimba uqala ukuqhekeza amafutha ukuze ufumane amandla endaweni yoko. IiKetones ziveliswa xa umzimba uqhekeza amafutha, kwaye amanqanaba aphezulu kakhulu eeketones anokwenza igazi libe neasidi kakhulu. Yingakho uvavanyo lweKetone lubaluleke kakhulu.

8. IiKetones kunye nokutya

Xa kufikwa kwinqanaba elifanelekileyo le-ketosis kunye nee-ketones zesondlo emzimbeni, ukutya okufanelekileyo kwe-ketogenic kubalulekile. Kubantu abaninzi, oko kuthetha ukutya phakathi kwe-20-50 grams yee-carbs ngosuku. Inani le-macronutrient nganye (kuquka ii-carbs) ekufuneka uyitye liya kwahluka, ngoko ke kufuneka usebenzise i-keto calculator okanye uqhagamshelane nomboneleli wakho wezempilo ukuze ufumane iimfuno zakho ze-macro.

9. Yintoni i-Uric acid?

I-Uric Acid yimveliso eqhelekileyo yenkunkuma yomzimba. Yenzeka xa iikhemikhali ezibizwa ngokuba zii-purines ziqhekeka. Ii-purines zizinto zendalo ezifumaneka emzimbeni. Zikwafumaneka ekutyeni okuninzi okufana nesibindi, i-shellfish, kunye notywala.
Ubuninzi be-uric acid egazini ekugqibeleni buya kuguqula i-asidi ibe ziikristale ze-urate, ezinokuthi emva koko ziqokeleleke zijikeleze amalungu kunye nezicubu ezithambileyo. Iintsalela zeekristale ze-urate ezifana nenaliti zibangela ukudumba kunye neempawu ezibuhlungu ze-gout.